Narva mnt 120, Tallinn 10127, Eesti

Scooterist Caaterini ja Oru hotelli!

24 Oct

Scooterist Caaterini ja Oru hotelli!

Ootamatult (nagu igal aastal) on suvest ühtäkki sügis saanud ning sellega seoses pean ma blogilugejate ees vabandama, et olen viimaste hilissuviste hetkede nautimisega nii ametis olnud, et olen lausa ühe külalisloo teiega jagamata jätnud.

Aga vanasõna ütleb „parem hilja kui mitte kunagi”.

Te ju teate, et meie hotelli üheks suureks eeliseks on Tallinna laululava vahetu lähedus ja nii ei ole imestada, et seal toimuvate suurürituste ajal on hotell üsna kiiresti välja müüdud. Kellele meist ei meeldiks, kui kontserdile minekuks on vaja vaid koduuksest välja astuda. Kusjuures ma pean teile ka ära mainima, et väljendit „ koduuks” kasutasid meie tänase loo külastajad ise, see tegi südame soojaks, sest just kodune hotell me oma külalistele olla tahamegi.

Kristiina ja Viljar broneerisid endale meie juures toa selleks augustikuu nädalavahetuseks, kui laululaval toimus „We love the 90´s” retropidu. Viisakalt uurisin neilt, kas neil on plaanis sellele üritusele minna ning ega neil poleks midagi selle vastu, kui ma nendest blogisse väikese külalisloo teeksin. Muidu ma muudkui räägin siin ise, miks Oru hotell mulle meeldib, aga oleks aus ka meie külaliste arvamust teiega jagada.

Nii nagu ma arvasin, siis nad olidki peole minemas ja meie hotelli kasuks otsustasid nad just tänu selle asukohale. „Me elame tegelikult küll Tallinnas ja oleksime võinud õhtul peolt ka koju minna, kuid kolme lapse vanematena tundus meile nii ahvatlev võtta natukene aega iseendale,” rääkis Kristiina.

„Me oleme üles kasvanud 90ndate muusika saatel ning vanad lemmikud sellest ajast kui veel korralikult sai diskodel käia kohe kutsusid üritusele,” selgitas Viljar ning lisas siis muige saatel, et kui naine tegi ettepanku ka ööseks hotelli jääda, ei olnud tal midagi selle vastu, sest ega kodus väga rahulikult hommikuid voodis teleka ees nautida ei saa.

Oru hotellis olid mõlemad esmakordselt, kuid lubavad kui ühest suust, et tulevad kindlasti tagasi, eriti kui jälle mõnele laululava üritusele peaksid tulema. „Nii mugav on, ei pea muretsema parkimiskoha või ummikute pärast, samuti ei pea mõtlema selle peale, kumma kord on koju sõita,” naerab Viljar.

„Mis teile Oru hotellist kõige rohkem meeldis?” uurin ma neilt.

„Minule meeldis vaikus ja kodune tunne, me olime siin küll esimest korda, aga teenindajatest jäi mulje nagu me oleksime siin püsikunded, meid võeti nii soojalt ja sõbralikult vastu,” kiidab Kristiina.

Viljar kiidab hommikusööki. „Parem kui kodus,” ütleb ta ja märkab kohe Kristiina küsivat ja veidike etteheitvat pilku. „Ei, ma ei mõelnud seda, et sinu hommikusöögid kehvad on,” silub mees. „Lihtsalt tore oli, et nii suur valik oli, vaheldus noh…” Kristiina leebub ja nõustub mehega. „Jah, tegelikult on tõesti mõnus lihtsalt ärgata ja kohe hommikusööki nautima asuda, ei mingit stressi.”

„Me tuleme kindlasti uuesti tagasi!” lubab Kristiina lahkudes. Viljar lehvitab ja mulle endalegi jääb korraks tunne nagu oleksime me juba varasemast ajast tuttavad. Igatahes tere tulemast tagasi! Meie maja uksed-aknad on avali ootamas.