Narva mnt 120, Tallinn 10127, Eesti

Nii lähedal, samas nii kaugel

23 May

Nii lähedal, samas nii kaugel

Olete te kuulnud ütlust “nii lähedal, samas nii kaugel”? Mul tundub, et just selle väljendiga võiksin mina kirjeldada oma suhet Oru hotelliga. Ma olen “Oru” hotelli uksel seisnud vähemalt viis-kuus korda, kuid ma ei olnud sinna kordagi sisse sattunud. Mul on olnud isegi broneering ööbimiseks, kuid viimasel hetkel viisid mind tööasjad hoopis mujale, nii et broneering tuli tühistada. Tookord paar aastat tagasi viis töö mu hotellist eemale, kuid sel aastal tõi töö mind ühel hetkel siia tagasi.  Tagasi mitte vaid ööbima, vaid lausa nii, et läbi selle blogi hakkan ma teieni tooma “Oru” hotelli uudiseid ja muid turismiga seostuvaid teemasid.

 

lobby

 

Kes olen see umbisikuline mina? Saame tuttavaks. Ma olen Eveliis, 35-aastane reisi-ja hotellihuviline, mistõttu ma julgen öelda, et tunnen hotellide hingeelu üpris hästi. Kes on hotellihuviline? Ega see ilmselt olegi üks päris termin, aga kuidas siis kutsuda inimest, kelle hobiks on hotelle külastada ja võrrelda? Minule  endale tundus, et “hotellihuviline” sobib öelda küll. Veel umbes viis aastat tagasi olin ma ilmselt üks neist klientidest, keda töötajad kartsid ja kirusid. Ma leidsin alati midagi kritiseerida, ma ei jäänud kunagi sajaprotsendiliselt rahule, mind võisid häirida pisiasjad ja sääsest elevandi tegin ma kiiremini kui sportauto nullist sajani kiirendab. Aastate jagu kogemusi aga on mind pannud teistmoodi suhtuma. Vahe on kriitikal, konstruktiivsel kriitikal ja niisama virisemisel. Paha tuju ja halb päev loob meeleolu, mis kantakse edasi asjadele, mis muidu poleks olulisedki. Ma olen õppinud hotelle hindama, mitte arvustama. Hotelli hinnates sattusingi ma lõpuks “Oru” hotelli sisse.

 

restaurant

 

Minu tuttavad ja sugulased on selles hotellis aastate jooksul palju ööbinud – laulupeo ajal on ju raske ideaalsemat ööbimiskohta leida – ja just nende sugulaste-tuttavatega ma hotelli kohtuma läinud olengi. Lihtsalt hotelli sisse pole ma jõudnud. Või ei, ma valetan, hotelli restorani terrassil olen ma veiniklaasi taga laulupiduliste siginat-saginat jälginud. Oma broneeringu tühistamisest töö tõttu ma juba rääkisin ning Robbie Williamsi kontserdi ajal ei olnud otseloomulikult enam vabu tube. Nii ongi hotell minu jaoks senini olnud ühelt poolt kui vana tuttav koht, teisalt täiesti tundmatu.

 

food_1

 

food_2

 

Tänaseks päevaks on asjad muutunud. Ma tunnen hotelli. Ma tean hotelli hingeelu. Eripära. Sooduspakkumisi. Kampaaniaid. Me oleme tuttavaks saanud. Ma loodan, et teie saate ka.